Arvamusküsitlus 2016 veebruaris

Vastused mõnedele tüüpilistele küsimustele

1. Vene oht (riigikeele, separatismi küsimused):
   • Rahvahääletusel osalevad vaid kodanikud.
   • 2011. aaasta rahvaloenduse andmetel oli 82% valimisealistest kodanikest eestlased, 15% venelased ja 3% muust rahvusest. Seega ei ole mistahes rahvust puudutavates küsimustes mingit statistiliselt olulist ohtu rahvahääletusel „vale“ otsust teha.
2. Populistlikud ettepanekud (ettepanek võib olla rahvale meelepärane, ent riigile kahjulik; või näida hea praegu, aga pikas perspektiivis kahjulik):
   • Siin eeldatakse, et eesti rahvas ja Eesti riik on teineteisest põhimõtteliselt lahus, ja et Eesti riigil võiks minna hästi ka siis, kui eesti rahvas ei ole asjade käiguga rahul.
   • Meie seisukoht on, et Eesti riik kuulub eesti rahvale ja Eesti riigil ei saa minna hästi, kui eesti rahvas ei ole olukorraga rahul.
   • Kui tegemist on rahvale kahjuliku ettepanekuga, ilmneb see üldjuhul hääletusele eelneva avaliku diskussiooni käigus.
   • Rahval on võimalik teha ka mitte kõige paremaid otsuseid, ent samuti on võimalik oma otsuseid parandada (st ümber otsustada).
   • Ka poliitikud võivad langetada kahjulikke otsuseid. Ent sageli tehakse seda mitte heas usus avaliku arutelu tulemusena, vaid fraktsioonide- või tagatubadevaheliste kokkulepete, nn lehmakauplemise tulemusena.
3. Emotsionaalne reaktsioon (protest valitsuse/parlamendi vastu, mitte vastus küsimusele):
   • See puudutab eelkõige otsustuskorda, kus küsimuse paneb rahvahääletusele riigikogu või valitsus, kes peab negatiivse tulemuse korral laiali minema/tagasi astuma – st praeguse süsteemi juures. See on üks põhjusi, miks praegu rahvahääletustest hoidutakse.
   • Rahvaalgatuse seadustamise korral ei ole tagasiastumine üldjuhul vajalik, sest initsiatiivi ei esita valitsus/parlament, vaid see tuleb kodanike endi seast. See võib osutuda vajalikuks kui riigikogu/valitsus väljendab oma toetust (või vastuseisu) ettepanekule, mis on selgelt vastuolus rahvahääletuse tulemusega.
   • Ratsionaalne ja emotsionaalne aspekt on hääletuste korral vähemal või rohkemal määral alati koos. Parlamendis jäetakse seetõttu sageli kõrvale opositsiooni mistahes ettepanekud. Kui parlament või valitsus kaotavad rahva usalduse, siis on loomulik, et rahva otsused peegeldavad seda usalduse kaotust. Seega peavad riiklikud institutsioonid otsedemokraatia tingimustes olema valmis aru andma pidevalt, mitte kord nelja aasta tagant.
4. Manipuleeritavus (raha, propaganda):
   • Sama kahtlus kehtib nii valimiste kui ka parlamentaarse otsustusprotsessi puhul.
   • Et see oleks rahvahääletusel tõsine oht peaks eeldama, et suurem osa rahvast on üldjuhul rumal ja lihtsalt manipuleeritav. Meie seda ei eelda.
   • Suurt osa rahvast on raskem ära osta kui suurt osa riigikogust.
   • Katsed rahvast manipuleerida peavad olema põhimõtteliselt avalikud, katsed riigikogu liikmeid manipuleerida on üldjuhul varjatud.
5. Häälte enam-vähem võrdse jaotumise korral lõhestab ühiskonda:
   • See ei ole eriomane rahvahääletusele, vaid mistahes emotsionaalselt laetud otsusele ka praeguse, puhtalt parlamentaarse otsustusprotsessi korral.
   • Pigem aitab rahvahääletus pingeid maha võtta, kuna tegemist on rahva enamuse eelistusega, mitte parlamentaarsete protsesside manipuleerimise ja fraktsioonidevahelise lehmakauplemisega.
   • Olulisemates küsimustes tuleks siiski vältida väga napi häälteenamusega otsustamist, mida oma ettepanekus rahvaalgatuse mehhanismi kohta ka arvestame.
   • Avaliku arutelu tulemusena kujunev enamuse eelistus aitab vähemusel otsusega kergemini leppida kui rahva enamusel parlamendifraktsioonide vaheliste kokkulepete läbi kujunenud vastuolulise otsusega.
6. Rahvahääletusel osaleb sageli vaid väiksem osa kodanikkonnast:
   • Kõik küsimused ei puuduta/mõjuta kõiki kodanikke ühtviisi.
   • Osalevad need, kellele otsustamiseks esitatud küsimus piisavalt korda läheb, et oma häält anda.
   • See, kas antud küsimus läheb rahvale piisavalt korda, et korraldada rahvahääletus, selgub rahvahääletuse korraldamiseks vajaliku toetuse kogumisel.
7. Paljud küsimused on liiga keerulised, et neid lihtsa jah/ei vastusega lahendada:
   • Väga spetsiifilised küsimused ei olegi kohased rahvahääletusel otsustamiseks – vähemalt mitte enne, kui need on piisavalt selgeks räägitud.
   • Kas küsimus on piisavalt selge ja läheb rahvale korda, selgub, kui kogutakse toetust rahvahääletuse korraldamiseks antud küsimuses. Kui sel etapil jõutakse avaliku diskussiooni käigus seisukohale, et antud küsimus ei ole kohane rahvahääletusel otsustamiseks, siis ei saa rahvahääletuse korraldamise ettepanek piisavalt toetust.
   • Tõenäoliselt tutvusid vaid üksikud eestlased tõsisemalt 2003. aasta eel EL liikmeksastumise lepingu tekstiga, ometi ei sea keegi otsedemokraatia kriitikutest EL liikmeksastumise otsust kahtluse alla.
8. Rahvaalgatuse institutsioon on juba olemas – rahvaalgatus.ee:
   • Rahvaalgatus (citizen initiative) on oma olemuselt kodanike seadusandlik initsiatiiv.
   • Praegune nn „rahvaalgatus“ ei ole seadusandlik initsiatiiv vaid petitsioon seadusandlikuks initsiatiiviks, mille käekäik sõltub parlamendikomisjonide suvast. Ka selline petitsiooniõigus on oluline, ent see ei saa kuidagi asendada autentset rahvaalgatusõigust.
9. Miks me ei kasuta rahvaalgatus.ee või petitsioon.ee keskkonda?
   • Rahvaalgatuse õiguse taastamine nõuab rahva kaasamist pikaajaliseks tööks.
   • Rahva kaasamiseks on vaja nendega regulaarselt suhelda.
   • Suhtlemiseks on vaja inimeste kontakte.
   • Olemasolevad süsteemid on loodud ühekordseteks toetuse kogumise aktsioonideks ja ei võimalda edasist suhtlemist initsiatiivi toetajatega.

27. veebruaril 2016 korraldasime Rahvusraamatukogus otsedemokraatia teemale pühendatud konverentsi. Lähemalt saad konverentsi kohta lugeda, vaadata seotud videoid ning tutvuda teema kajastustega konverentsi leheküljel.